Tagasi    


Foto 1:

See on mu värvide valik tänaseks päevaks. Ma tean küll, et vähemaga saaks hakkama. Isegi paar värvi on puudu, millegipärast ununesid – need oleks olnud mõned sügavad pruunid. Aga tõesti, selle valikuga ma hätta ei jää!


Foto 2:

Kompa söega papile.


Foto 3:

Viimastel päevadel mere ääres maalimas käies olen otsustanud juba esimeste kümnete minutite jooksul kõige olulisema pildile välja valada. Ma võiksin ja saaksin seda, mis siin näha on, metoodiliselt lahti harutada, aga kuna ma tehes sedasi ei mõelnud ja absoluutselt tegemise peale ei mõelnud, siis ma seda ka ei tee. Nautisin lihtsalt igat värvi, mida mul oli õnn näha. Juba vaate valikul lähtusin sellest, et see oleks KÕIGE VÄRVILISEM KOHT – kaader, kus kõige rohkem erinevaid värve esile tuleb.


Foto 4:

Kuna see on mul käe sees, siis ma sellele ei mõtle, küll aga võin vaatajale öelda, et kogu pilt on korraga tegemisel. Võtan oma looduspilte nagu värviülesandeid. Värvid tuleb nii hästi paigale segada, et jääks mulje realistlikust loodusest.


Foto 5:

Peaaegu valmis pilt, mis on pildistatud pilve taga oleva päikese valguses. Sellest ka see, et pilt tundub sinisem, kui eelmistel fotodel.


Foto 6:

Sama pilt mõned hetked hiljem päikese käes. Kui püüda leida midagi, mis täna sai tehtud teisiti, kui tavaliselt, siis üks asi on küll – kõige tumedama värvi hoidsin teadlikult päris esimesse plaani, vaatamata sellele, et sama kontrast oli olemas ka keskplaanis, suure kivi veega kokkupuutuva varju sees. Tegin, sest tunne ütles, et püsi ainult tervikus, et ära aja taga iga elemendi “oma” õigsust.


Foto 7:

Rikkalik palett ja see mis sellest järele jäi.