Tagasi    


Tänase päeva tegin endale üpris keeruliseks: Tahtsin üht vana nippi jälle proovida – Sega soojad toonid omavahel ja külmad toonid omavahel.

Foto 1:

Siin on see kaheks jagatud palett.

Vasakul on külmad toonid ja paremal on soojad toonid. Keskel on neutraalsete põhivärvide rida. Jah, vaataja võib nii mõnegi värvi juurde küsimärgi panna, et miks on see sul just külmade hulgas, kui ta näib soe ja vastupidi. Neid erandeid ei ole palju, vast mõni, lähtun oma sisemisest tunnetusest ja praktikas läbiproovitud sisekõnest.

Mängureegel on siis järgmine: valgus on soe ja vari on külm. Otsese päikesevalguse käes olevad alad segan kokku ainult soojadest toonidest, neist, mis on paletil paremal pool. Otseses varjus olevad alad segan kokku ainult külmadest toonidest, paletil vasakpoolsest valikust. Kui on tegemist vormi harjaga või valguse ja varju piiril oleva alaga, siis segan selle kokku värvidest, mis asuvad paleti keskel.


Foto 2:

Selline nägi välja vaade,

mis mind mere äärde jõudes täna köitis.


Foto 3:

Allajoonistus.


Foto 4:

Kõik see, mis praegu tehtud, on valguses ja segatud kokku ainult soojadest toonidest.


Foto 5:

Kõik on soojad toonid, väljaarvatud kahe suure kivi vahel olevad tumedused ja kaugemal kivil veepiiri lähedal olev tume rohekas toon. Külmade toonidega hakkavad tulema ka esimeses keskplaanis olevate kivide meist kaugemale pööravad küljed.


Foto 6:

Üllatusin ka ise, et valgustatud ehk sooje alasid on rohkem, et külm palett kipub mulle “kätte” jääma. Võibolla peaks edaspidi seda metoodikat kasutama vaate või objekti puhul, kus sooje ja külmi alasid on enamvähem võrdselt. Aga ehk tuleb veel külmade toonide jaoks ka võimalus.


Foto 7:

Nüüd läheb asi juba segaseks, vaatame, millega ma lõpetan. Kõige raskemaks osutuvad valguse ja varju piiri teemad, samuti refleksi teemad, samuti veest läbi kumavad pinnad.


Foto 8:

On kohti, mida ma väga naudin, aga siis olen jällegi teadmatuses.


Foto 9:

Tundub, et esiplaani suured tumedad pinnad tahavad julget külma paletti saada.


Foto 10:

Nüüd peab terviku “koju toomisega” tegelema.


Foto 11:

Veel midagi on puudu!


Foto 12:

Pilt on valmis.


Foto 13:

Palett. Selgelt on siiski tajuda soojade ja külmade värvide piiri.


Foto 14 ja 15:

Esimene foto on pildistatud selles samas õhtupäikeses, mille käes ka maalisin, valgus on õige ja samal ajal ka vale, kuna loojuv päike kuldas kõik toonid üle. Teine foto on tehtud seal samas mere ääres, kui juba auto juurde läksin, siis asetasin korraks maali autoratta najale päikese varju, panin talle kõrvale värvikaardi. Nii et valguses soe ja varjus sinine. Kolmas võte tuleks teha stuudiovalguses, kus olukord on täiesti kontrolli all. Ja lõpuks neljas foto tuleks teha juba reprokeskuses. Aga kõige parem on ikkagi maali ennast vaadata.