Tagasi    

REALISTLIKU OBJEKTI MAALIMINE

on nagu maja ehitamine, sa tead päris täpselt, kuidas sa seda tegid, sa ei saa öelda, et kukkus lihtsalt välja ja teisalt võid tõepoolest ka realistliku õhulossi teha, aga seal peab olema võimalik elada! – Aapo Pukk


MAALIMINE POLE MIDAGI MUUD, KUI OMA MÕTETE KORRASTAMINE! – Aapo Pukk


KUNSTIÕPETAJA PEAKS

õpetama oma õpilastele kogu seda teekonda, kuidas ta küpseks sai, mitte midagi vahele jätmata, algusest peale. Mitte õpetama ainult seda küpset kunstnikku, kuhu ta tänaseks on välja jõudnud.


PIKAAJALIST VISANDIT POLE OLEMAS

Vahel arvatakse, et kui joonistada visandit kauem, et siis läheb sarnasemaks. Üldiselt ei lähe! Visandi puhul on juba algusest peale selge, kas sellest tuleb pilt või ei tule. Pikaajalist visandit pole olemas. On olemas hea visand ja ületöötatud visand (ehk halb lühiajaline joonistus) – Aapo Pukk


NATUURIST PORTRETEERIMINE

Natuurist portreteerimine, on hullem kui eksam, seal pole aega end kontrollida, et mida sa oska ja mida mitte, siis on aeg käes – kõik mida oled omandanud lao nüüd letti ja see tuleb su seest välja täiesti kontrollimatult. Aega ei ole! Aega ei ole vigade jaoks, kõige muu jaoks on seda aga küllaga! Jah rahu peab säilima, aga see on professionaalne rahu, su sees käib pidev möll. Purjeta nii kaugele kui jõuad, püsi paadis ja ilma muutudes peab su tegutsemine automaatne olema. Ilma muutumise all pean silmas modelli, iseenda või töö juures millegi ootamatu avastamist.

TÖÖ LÕPETAMISE TUNNE

Sa pead treenima endas tunnet, et “nüüd on see töö valmis”. Sest kui ma ütleks, et nii, kui sa tunned, et see töö on valmis, siis ma näen vaimusilmas iseenda kogenematut paarimkümne aasta tagust “mina”, kes jääbki seda sisehäält uskuma, mis on segatud kiirustamise, viitsimatuse, liialt modelli peale mõtlemise ja ei tea millega veel. Ka seda lõpetamise tunnet tuleb treenida, tean täna. Kuidas see välja näeb – teed ja teed ja korraga käib su seest see mõte läbi, et “valmis”, esmalt küsin eneselt, et miks mul selline mõte peast läbi käis. Põhjuseid võib olla mitmeid: eemaldu hetkeks pildist, seda kohta ära enam puutu, jätka homme valgus pole enam endine, jäta aega ka teiste selle päeva asjade jaoks jne. Ja siis mõistad, et see pole päris lõpu signaal. Aga kui sind justkui tõugatakse tööst eemale ja enam ligi ei lasta, siis on asi tõsine. Siis tee veel ainult nii palju, et veidi jääb lõpust puudu, et sinu ajutine mina kontroll ei võimutseks finišis, et vaataja ütleks viimase sõna. Kokkuvõtteks: mõistus annab signaale, sa kontrollid oma mõistust ja seletad lahti mida ta öelda tahtis ja viimase otsuse teed ikkagi emotsiooni ja impulsi ajel – siis on asi õige.

 

TÖÖ ALUSTAMINE

Töö alguses ole kandilisem, siis säilib objekti karakter kuni töö lõpuni.

Töö alguses tuleks leida sama tooni kolmest kohast.

Iga uue alustamisega, uue seansiga jäta alati midagi alles ka eelmistest kordadest.

 

MAASTIKUMAALIS

Maastikumaalis otsi sarnast värvi horisontaali pidi ja portreemaalis otsi sarnast värvi vertikaali pidi.

 

PLAANID

Maastikumaalis on tagaplaanil vähe kontraste ja vähe detaile ning kõik on külmem, kui ees.

Maastikumaalis on keskmine plaan soojem ja detailirohkem kui tagaplaan.

Maastikumaalis on esiplaan kontrastsem, eredam, detailsem, intensiivsem, värvirohkem kui muud plaanid.

Esiplaanist eespool on üks pilti sisenemise osa, see jäta tähelepanuta, lase tal vabalt kaasa mängida.

 

KRIITIKA

Nii vilets ei tohi su pilt olla, et su modell, kes ilmselt oskab sinust kehvemini joonistada, et ta korraga ütleb sulle, et su pildil olev nina on liiga lühike või silmade vahe peaks suurem olema.

 

ÕIGE VÄRVI OTSIMISEST

On üks oht, mida peab silmas pidama – kui vaatad terviku kaudu, näiteks portree puhul, suu tooni ja paned oma peas juba kokku millistest värvidest see koosneb, siis aga tahad seda tooni lähemalt uurida ja kinnitad oma tähelepanu sellele huule värvile modelli peal, siis juhtub üks suur viga – sa vaatad ainult seda huult ja korraga värvi intensiivsus hakkab kaduma, sinna lisanduvad teised värvid ja sa lähened mustvalgele mõtteviisile. Ja teisalt, kui sa siis uuesti selja sirgu ajad ja vaatad seda huule värvi terviku kaudu, siis ta läheb uuesti värviliseks. Nii, et kokkuvõtvalt, värvid tulevad esile terviku kaudu ja värvide olemus kaob detaili uurides. Ehk siis, kui maalid näiteks seda huult, siis värvi määratledes võrdle seda objektil olevate teiste värvidega, enne kui otsuse teed, millest seda tooni lähed kokku segama. Võrdle seda eriti kõige heledama aja kõige tumedama kohaga.


VIGADEST

VIGADE PARANDUS

Vigu hakka parandama ka terviku kaudu. Jah, see või teine viga on ilmne, aga kui sa ta lihtsalt likvideerid ilma tervikult luba küsimata, siis võib asi veel vigasemaks minna – puujalaga mehel lööd sellegi jala alt. Kui oled ühe mehe karku valesti kujutanud, siis ilmselt ei tohiks teda täielikult eemaldada.

Nii kui sa arvad, et sa oled olulisem, kui su pilt, oled sa selle mängu kaotanud.


PARIM KOMPLIMENT PORTREE KOHTA

Parim kompliment su kliendi poolt on, et see portree ei ole küll fotograafiliselt sarnane, aga seal sees on portreteeritava tunne.


KLIENT

Ära kunagi puista kliendile oma südant.

Ära räägi kliendile oma kahtlustest, mis su tööga on seotud, võib olla sa oled ainuke kunstnik tema elus, ole kunstnike vääriline, jäta mulje sellest, kui sa seda ka veel pole.

Ära lase kunagi modelli-kliendi seisukohal võtta oma peas ruumi rohkem kui 40%, olgu ta siis kiitus või laitus.


VISAND

VISANDAMINE

On kahte tüüpi visandeid

Harjutusi harilikule pliiatsile!

Esimene:

Võta visandiplokk või lihtsalt paarkümmend tavalist A4 koopiamasina lehte. Alustad. Nii kui tunned, et pole ikka see, et tunne läks kaduma või proportsioon on vale, nii kui tunned selliselt – võta ette uus paber ja alusta otsast peale. Kui siis jälle sa ei ole mingil hetkel rahul, võta uus paber. Isegi kui sulle tundub, et ühe joone tõmbamise järel sa ei ole selle tundega rahul, siis võta uus paber. Ennustan, et kuskil kümnes visand hakkab juba tulema. Ja siis ära seda head visandit ka üle tööta. Lõpetamisega on sama lugu, kui tunned, et kõik on juba olemas, siis lõpeta. Pärast seda head visandit tee veel mõned visandid. Need saavad kas paremaks minna või halvemaks minna. Mõlema kogemine on vajalik. Siis võid selleks korraks lõpetada.

Teine:

Siin peaks võtma natuke paksema paberi, nii, et seda kustutada annab, tavaline plokk joonistamiseks. Alusta ja sukedu juba esimesse joonistusse nii põhjalikult, et kui tunned, et midagi on valesti, siis paranda seal samas ära. Esialgu ära kustukat veel kasuta, lihtsalt tee uus ja õigem joon natuke tugevamalt (Etteruttavalt neile, kel kogemused juba suuremad: kustuta valed jooned ära ainult sealt, kus pildi lõpu poole vajad heledat pinda ehk siis valed jooned, kui nad jäävad selle töö lõpu osas tumeda pinna sisse, siis ei tohiks neid jooni kustutada, isegi kui nad valed näivad, sest optiliselt moodustab see õigete ja valede joonte rägastik lihtsalt tumeda pinna. Ja peale selle säästad sa aega ja hoiad paberi pinda). Tööta selle esimese töö kallal, nii kaua kui tajud, et proportsioonid on õiged, valgus ja vari on olemas, iseloom ka. Tööta selle joonistuse kallal isegi siis edasi, kui sa enam ei taha, aga näed et õige ka pole – mingu see pilt kasvõi tuimaks või nö surnuks oma emotsioonidelt. Eesmärgiks on ainult see, et ta oleks sarnane selle natuurist joonistatava objektiga. JA NÜÜD JÄRGNEB KÕIGE OLULISEM –  Pärast seda surnud pilti, võta ette uus paber ja tee samast objektist üks värske uus visand. Loodetavasti tuleb see välja!

Kokkuvõtteks:

Tee läbi nii esimene meetod, kui teine meetod. Jälgi ennast selle käigus, et kumb metoodika on sulle omasem.

Ideaalis ja suurema kogemuse puhul enam vahet ei ole, sa kasutad mõlemat meetodit segiläbi vastavalt vajadusele, tujule, objektile, hetkele.


KAHTLUSED

Kui midagi teed portrees parasjagu ja kipud kahtlema, siis küsi maalitud modelli silmadelt luba seda teha, nemad kontrollivad mängu ehk tervikut. Kui su töö on nii algjärgus, et silmi pole peaaegu ollagi, siis silmade kohad on ikka olemas ja nenedelt kohtadelt küsidki sa nõu.

Kui sa ei tea, mida oma pildiga edasi teha või sul on olnud pikem paus, siis mine alati tagasi tumedustesse! See värskendab pilti ja sa paned nii kompositsiooniliselt kui ka mõõtude koha pealt uuesti jalad maha!


MANEER

Et ei tuleks liiga vara sisse kontrollimatut maneerlikust, jälgi, et su pintslilöögi suund oleks selline, et see esile ei tuleks, et vaadataks su kujutatavat, mitte kuidas sa kujutasid.

 

MULJE

Maalin muljet ühte osa tervikust, mitte teadlikku detaili, eset ega objekti.

 

POSTKAART

Astu tööst niipalju kaugemale, et saaksid oma pildi võtta optiliselt nagu postkaardi kätte – see on pildi suurus, millega inimesed kõigepealt su pildiga kohtuvad, näitusel, raamatus jne.

 

TOONI LEIDMISEST

Ei ole olemas absoluutselt valet tooni, kui ta tundub, et üldse ei sobi, siis kasuta teda nii vähe kui võimalik. Ja kui sul on väga hea toon, siis kasuta seda nii palju kui võimalik.

Iga tooni jaoks uus pintsel

 

LÄKS VALESTI

Kui midagi läks valesti, siis selle parandamine käib ka läbi terviku, näiteks kolme muu koha väga väikese nihutamise abil saad sa sellest veast jagu ja hoopis väiksema vaevaga.

 

KOMPOSITSIOON

Diagonaalsed teljed ei tohiks lõppeda pildi nurkades. Kui nad sinna kipuvad minema, siis ei piisa sentimeetrist või kahest, et neid telgi sealt ära nihutada. Siis tuleb olla juba kardinaalsem. Need teljed peavad nurgast nii palju eemale liikuma, et vaataja silm ei hakkaks isegi mõtlema selles suunas, et neid omavahel seostada – nurk ja diagonaal.


FOTO

Kasuta fotot abilisena, mitte ära maali foto pealt.

Maali ennast fotost lahti.

Foto pealt maalides esita endale küsimus – mis võiks olla see veel õigem, parem, suurem, täiuslikum ja küpsem kui foto. Sellele vastust leides jõuad kaugemale kui foto on.

Sel ajal kui ma Lastekunstikoolis käisin 1970-ndatel, oli foto pealt tegemine häbiasi, see oli piinlik ja seda varjati.

Kui võrdled natuurist tehtud maali ja fotot sellest samast objektist, siis mulle tundub, et emotsioon on maalil avaram ja ei jäta palju ruumi topeltmõtteks ühekordsel kohtumisel maaliga. Ja samal ajal on fotol olev info palju tihedam mitmekordsem lühiajalisem ning ükski mõte ei prevaleeri nii tugevalt, kui see toimus maali puhul. Seega maali emotsioon on enesekidlam ja ühesuunalisem ning fotol olev emotsioon on kahtlevam, ajutisem. See on puhtalt maalikunstniku seisukohalt öeldud ja ma ei kipu vaidlema fotograafidega, kes enamjaolt maalida ei oska. Kuid siiski näen ma olukordi ka fotograafi pilgu läbi, kuna spetsialiseerusin ERKI graafikaosakonnas kolmandal aastal  foto erialale. See aga andis mulle päris palju, et mõista, millised on foto plussid ja miinused.


PALETT

Palett ei tohi näljas olla.

 

TÖÖ VAATAMINE

Pea viltu 90 kraadi paremale. Pea viltu 90 kraadi vasakule. Pea alaspidi.

 

SILMADE HARJUTUSED

Kinnita oma pilk kaugele objektile ja kõiguta oma keha paremale ja vasakule.

 

PÄRAST PAUSI

Pärast pausi alusta alati tumedustest! Võta pintslisse täismust või New Indigo või mõni muu kõige tumedam värv ja lähene maalile, kui sa seda tumedust ei näe ja seda pole vaja, siis pane pintsel käest ja liigu järgmisesse astmesse heleduse suunas kuid olles siiski veel tumedustes.

 

ABILISED

Distants, peegel ja udukil silm.


PORTREE

AUTOPORTREE

Autoportree on tänuväärne asi, modell väsib täpselt siis, kui kunstnik ja kui kunstnik on heas vormis, siis on seda ka modell.

PORTREE MAALIMINE

Portreed võib vaadelda ka kui mäge topograafilisel kaardil. Otsis samakõrgus joone pealt sarnast värvi.

PORTRETEERIMINE

Iga inimene väärib rohkem kui ühte portreed temast. Kui üks portree ei ole sarnane tulnud välja, siis see on märk, et sellest inimesest tuleb veel portreid teha.

Alati on maailmas rohkem modelle, kui portreesid.

SARNASUS

Sarnasus püsib koos tumedate kujundite omavahelisest võrgustikust.

Kui sa pead end portretistiks ja sa ei saa 15-tunniga portreed sarnaseks oma modelliga, siis ilmselt tuleks sul uus tegevus valida.

NÄO TOON

Näo enda toon tuleb kõige paremini esile vormi harjal vahetult enne varjust valgusesse jõudmist.

LAPSE PORTREE

Võrreldes täiskasvanuga, on lapsel silmade vahe suurem, lõug väiksem ja põsed suuremad. Lisdaks sellele on nii,e tmida väiksem on laps, seda rohkem on nii, et silmad mitte ei poolita pead kõrgusesse, vaid ülemine pool on suurem. Ehk siis silmadest pealanei on suurem kui silmadest lõuani. Täiskasvanul on need vahemaad võrdsed.

OMA EGO

Portree tegemise puhul ongi kõige raskem oma ego ära unustamine.


TÖÖ PROTSESS

Ära tee seda, mida sa tahad teha, tee seda, mida ei saa tegemata jätta.

Mis kasu on ühest ilusast detailist, kui sa kaotasid terviku!

Liigu edasi soe külm soe külm soe külm põhimõttel – siis üllatud isegi, kui palju toone sa korrga nägema hakkad.

MAALIMISKAUGUS

Maalimiskaugus pildist on 1,5 kuni 2 pildi laiust.

INSPIRATSIOON

Kui otseselt inspiratsioon sind ei juhi, siis juhtigu sind meetod.

LOOMISKAUGUS

Loomiskaugus on paar meetrit pildist, seal teed otsused, siis liigud pildi juurde seda korraks teostama, et kaugele tagsi minna.

PÜSI TUMEDUSTES

Püsi tumedustes nii kaua kui võimalik, kui enam ei suuda, siis püsi veel, alles seejärel liigu heleduste suunas.

VIGADE LEIDMINE

Leia üles kolm kuni viis viga või puudust oma töös, siis reasta need tähtuse järjekorda, kõige suurem puudus esimeseks, ilma millet sa edasi ei saa minna. Järgmine raskusastmelt pane teasel kohale jne. Olles nüüd likvideerinud probleemi number üks – reastuvad teised vead ümber või kaotavad oma tähenduse.


VÄRV

VÄRVI AKTIIVUS

sellel kujundil, mida hakkad maalima (näos mingi tahk nt) on üks koht, kus värv on kõige aktiivsem, sinna maandud pintsliga kõigepealt.

VÄRVIDE SEGAMINE 1

Kui sul on tegemist segutooniga, siis lisa juurde puhtaid toone.

VÄRVIDE SEGAMISEST 2

Sega külmi värve omavahel ja sooje värve omavahel. Su pildil on soojad piirkonnad ja kümad piirkonnad. Kui sul on nüüd soojadest värvidest paletil soe sinine, soe roheline, soe kollane ja soe punane, siis soojas piirkonnas, kui tahad külmemaks minna, siis teed seda sooja Sinise abil. Ja teisalt on sul paletil külm sinine, külm punane, külm roheline, külm kollane, külm punane ja kui sa tahad külmas piirkonnas minna veidi soojemkas, siis ei tee sa seda sooja kollase või punase abil vaid külma kollase abil.

VÄRVIDE SEGAMISEST 3

Üks värv peab see põhilne olema, kui segad toone omavahel. Nagu linna peaväljak oleks su palett. Sealt eemalduvad tänavad nimetustega Sinine tänav, Punane tänav, Kollane tänav, Roheline tänav, ja nüüd void sa nii palju värve kokku segada kui tahad, kui sa samal ajal sõidad mööda ühte valitud tänavat. Kõik värvid selles veoautos teavad, et nad sõidava näiteks mööda kollast tänavat, üks on põhiline, üks kamma looja.


ABISTAV KÜSIMUS

Milline koht näol on mulle kõige lähemal.

 

NULLPUNKT

Kui ei tea parasjagu, mida oma tööga peale hakata, siis eemaldu, istu ja ära enne püsti tõuse, kui leiad endas jõu see idee ka läbi viia.

 

VARI JA VALGUS

Vari läheb tumedamaks vastu valgust ja valgus heledamaks vastu varju ehk intensiivistuvad vormi harjal.

 

MOTIVATSIOON

Ära tee oma töö juures midagi, kui sa ei ole võimeline seda endale sõnastama!

 

VAATLEMINE

Vaata oma maali ja objekti sõrmed toruks pandud läbi peopesa, see eraldab su töö maailmast, saad seda rahus vaadelda.

 

KONTRAST

Kõige suurem contrast su pildil on koht, mida vaadatakse esimesena.

TOONI SEGAMINE

Kui tahad tooni segamisel juba olemasolevat tooni kuhugi keerata, siis kasuta põhivärvi.


TÖÖ LÕPETAMINE

Tööd peaks lõpetama taas mõne suure pintsliga, kokkuvõtvalt, justkui dokumenteerides, viimast fakti kõige peale asetades, ühe lühiajalise meelolu esiletõstmiseks.

Töö lõpetamisel jägi tähelepanelikult enda sees toimuvat, kui märkad pintselid käest pannes, “nüüd ma olen lõpetanud” öeldes, et miski kutsub sind veel viimast finessi andma, siis kuula seda SÕNA, juhindu sellest, need on peaaegu kõige olulisemad tõmbed pildil, sest mõtle vaid, kui palju läheb aega jälle selleks, et samasse staadiumisse mõne teise tööga jõuda.’

Töö lõpp peaks olema sama värske ja lootusrikas nagu töö algus. Selge, et ta seda ei ole, aga sa peta end ära, võta uued pintslid, värsked värvid, hinga sügavalt sisse ja sisene lootusrikkalt lõpukoridori. Kas tead, et baleti etenduse eraldi osa on lõpukummardused, neid harjutatakse ja nad peavad sama hästi välja tulema, kui kogu etendus.

Dajan Ahmetov ütles kord: “Kõige tähtsam on see, kuidas sa lavale tuled, sisi vahepeal püüad kuidagimoodi hakkama saada ja siis tuleb teine kõige tähtsam osa, see kuidas sa lavalt lahkud.”

Töö lõpetamisel peaksid jõudma sellise küpsuse astmeni, et tunned nagu oleks pilt “lukus” ja “ei lase sind enam ligi”.

Töö lõpetamisel jäta alati endale veel üks päev, kas või selleks, et teada saada, et sa seda päeva ei vajanudki. Portreemaalis tähendab see seda, et kutsu modell kohale viimaseks seansiks ja kaalu hästi hoolega, mida su pilt vajab. Jäta endale au-ringiks ka aega, nagu pikamaa jooksad seda teevad. Tegemist peab olema lendfinišiga, mitte äkilise peatumisega ja hilisema kahetsusega, et midagi oleks pidanud tegema teisiti.


MÄLESTUSED:

Kuulsin kord, kui mu isa, Aleksander Suuman oli ERKIS (praegune Kunstiakadeemia) õpetamas, oli üks tudeng kurtnud, et ta ei saa hakkama selle modelli joonistamisega. Siis Suumani Sass oli öelnud: “Kujuta ette, et ta ongi juba ülesjoonistatud ja sul tuleb ta selat joonistuse pealt lihtsalt maha teha!”


ÕPILASTE LAUSED:

“Selline kunstikursus on minu teada Eestis ainulaadne, et juhendaja ise maalib koos kursuslastega, oli minu jaoks esmakordne”, õpilane Margus Lang

 

“Sinu näited ja metafoorid maalimise kohta on nii universaalsed, filosoofilised, et neid saab kohandada mitte ainult maalitehnika õppimiseks, vaid terve elu mõtestamiseks”, õpilane Eero Alev

 

“Arvasin, et kui segada kokku rohkem kui 3-4 värvi, siis tekib pori. Tegelikult teadsin umbmääraselt, et see päris nii ei ole. Nüüd jõudis mulle kohale, et kui toetuda põhitoonile, siis ei teki pori”. Viktoria Sikk

 

“Aitäh, Aapo, mind vaimustab Sinu professionaalsus, tohutu energia ja võime/tahtmine süveneda igasse töösse ja tudengisse, toomaks esile olulist, näidates samas ebakõlasid! Aitäh tunnustuse ja kriitika eest! Soovin, et kunagi võiksid sa öelda heal meelel, et olen sinu õpilane!” Koidu Laur

 

“Ma usun, et üks suurimaid väärtusi, mida sain juba eelmiselt portreekursuselt (mis toimus Sauel kaks kuud tagasi ja mille tagasiside jäi mul kirja panemata) on see, et ma ei karda enam portreed kui žanrit. Enne eelmist kursust olin üsnagi hirmul ja hirm ei lase meil isegi harjutada mitte. Hirm ei tule kasuks.” Tea Lemberpuu

 

Sinu kursuse aeg, need neli tundi on kindlasti ühed kiiremini mööduvad tunnid minu elus;) Tea Lemberpuu.

 

“Mulle tundub, et Aapo kursused panevad meid ennast rohkem armastama. Ma õpin ennast rohkem tundma, saan teadlikumaks, mugavustsoon laieneb, avatust ja armastust saab juurde tulla. Inglise keeles uplifting. See saab toimuda siis kui inimene armastab ennast, seda mida teeb, on avatud teiste suhtes ja juhendab enda eeskujul, st elab seda, mida räägib.” Tea Lemberpuu

 

“Hea lõpptulemuse saavutamiseks on eeldseks tugev alusjoonistus, tumeduse võrgustik. Kui on paigas kõige tumedamad varjud, on juba paigas ka sarnasus.” Tea Lemberpuu

 

Eile Konrad Mäe stuudios maalimas käies ei öelnud ega küsinud Heldur (Viires) midagi. Täna aga kohe spetsiaalselt lähenes mulle ja uuris, kas peale minu veel “meie omi” kursusel (Aapo Puki Kunstikoolis) oli, kuidas me seal maalisime, palju modelle oli jne jne. Rääkisin talle suure õhinaga meie kursusest ja kiitsin, et “meie omi” oli palju;) Aapo, tundsin, kuidas ta ikka tegelikult meile kaasa elas ja meie üle õnnelik oli! Tea Lemberpuu

 

“Suureks abiks oli soovitus, et kui pilt hakkab logisema, mine tagasi algusse ehk pane uuesti tumedad kohad paika. Panin kodus tõesti kirja nii palju soovitusi, kui meelde tuli, ja kavatsen edaspidi neid ka rakendada.” Eve Simm

 

“Panin endale eesmärgiks seekord maalida/joonistada distantsilt, kasutada kontrollimiseks peeglit, kontrollida pidevalt iga järgmise sammu mõju portree silmade suhtes, panna tähele, et portree kõige tumedamad kohad on kõige määravamad sarnasuse saavutamiseks.” Vlada Voit