Tagasi    

Pr Liilia Kask


Südame vastu ei saa!

Läksime Aaroniga Estonia eest üle tänava Solarise poole. Keset tänavat näen teda – roheline mantel, pruun kübar, värvitud huuled.

Vaatan Aaroni poole: “Ma tahan teda maalida!”

Kaheksa-aastane Aaron ütleb: “Ära hakka tülitama!”

Tal võib õigus olla, mõtlen.

“Aga ma ei saa südame vastu, pärast hakkan kahetsema!”, ütlen pojale.

Jõuame Solarisse. Poiss vaatab mulle usaldavalt otsa: “Ise tead!”

Kaks päeva hiljem oleme mu ateljees ja maalin viis tundi järjest ja siis paari päeva pärast veel üks maalimise päev.

Tuleb välja, et Liilia parim sõbranna on Bibi Suuman, mu poolvenna Imati ema. Pr Liilia tunneb küll vist kõiki kunstiinimesi. Elu viis kokku, öeldakse selle peale.