Tagasi    


Klassikaline kujutava kunsti põhitõdesid esitlev portreekursus.

Kursus toimus ühel nädalavahetusel, kahel päeval 10 akadeemilist tundi intensiivset õpetust. Portree õlivärvidega. Kasutasime põhiliseid metoodikaid sarnasuse saavutamiseks natuurist maalimisel. Eraldi tähelepanu pöörasime kunstniku “mina” saavutamisele ja säilitamisele.


TAGASISIDE, Margus Lang:

  1. Kas oli midagi niisugust, mida sa varem ei teadnud? Üldjoontes oli ju teada, mis on klassikaline portreemaal, aga detailid  (milliseid värve millises järjekorras kasutati tol ajal, kuidas liikuda valgusest varju sisse ja vastupidi jne) olid minu kui süstemaatilist kunstiharidust mitteomava inimese jaoks väga huvitavad. Varem ei teadnudki, et maalikursust saab nii ägedalt, heas mõttes ameerikalikult korraldada.
  2. Kas jäid iseendaga ja oma tööga rahule? Iseendaga tuleb alati rahul olla, töö võiks alati parem olla. Juba hiljem oma tööd vaadates tundub, et midagi on nagu puudu. Mis täpselt, seda ei oska sõnastada.
  3. Kas suudaksid kirjeldada tagantjärele milliseid etappe su töö läbis? Püüa olla spetsiifiline! Kas suudad meenutada mõne värvi nime? Retush-lakiga katmine oli enne kursust meie eest ära tehtud. Kõigepealt modelli omandamise etapp. Kõik kolm modelli olid erakordselt kaunid. Tähendab, see valgus, mis oli seatud just nii nagu ta oli, tekitas heledust ja varju. Sealt tuli siis see vajalik välja otsida, et inimese olemus kaduma ei läheks. Sellega sain üsna hästi hakkama, paraku praktilised oskused ei tulnud järele (vähene maalimiskogemus). Kulgemine heledusest tumedusse, kiusatusele vahepeal tagasipõige teha järele andmata. Eriti lõpu poole oli raske distsipliini säilitada; ikka liikus käsi midagi parandama, mis kasutatud meetodi järgi oleks pidand veel veidi ootama. Aga etapid…ega see umbra (raw umber) polnud, millega põhja tegime? Või hoopis mummy brown? Kollase ookriga (light) sai vist need esimesed heledused tehtud..oleks need värvid silme ees, poleks mingit raskust seda siin kirjeldada. Igaljuhul ultramariin andis taustale sügavust ja emerald green mõjus näo peal, varjupoolel, väga hästi. Etappide väljatoomisega jään siiski hätta; tehniliselt ju olid need olemas, aga millal üks lõpes ja teine algas, ei tea.
  1.  Kas sulle meenub mõni teine kursusekaaslane või tema töö ja miks? Kõigepealt meenub muidugi modell Sandra Laura; teda vaatasin ja vaatlesin kahel päeval kokku 8 tundi vähemalt.
  1. Milliseid puuduseid märkasid iseenda juures? Tahtmine teha palju asju korraga; mõte liikus kiirelt, käsi loomulikult ei pidanudki nii kiiresti järele jõudma. Tegin ühte ja juba silm märkas mingit viga, mida oli vaja kiiresti parandada vaatamata sellele, et selleks tuli pintslit ja värvi vahetada. Selline asi ei ole õige, sest see väsitab ja  üldiselt segab tervikule keskendumist.
  2. Milliseid puuduseid märkasid kursuse juures? Sellele küsimusele vastamiseks peab olema võrdlusvõimalus samalaadsete kursustega, aga asi selles, et selline kunstikursus on minu teada Eestis ainulaadne. Näiteks see, et juhendaja ise maalib koos kursuslastega, oli minu jaoks esmakordne. See pole loomulikult puudus vaid märk kursuse ainulaadsusest. Kui ka puudusi oli, siis kursuse korraldus oli nii sujuv ja ülesehitus intensiivne, et võimalikke puudusi ei pane lihtsalt tähele.
  3. Millist laadi kursust vajaksid ka tulevikus? Alati maaligu juhendaja koos kursuslastega; see annab väga palju juurde. Jätkugu konstruktiivne kriitika. Viimasel ajal paraku koos solvumiskultuuri võidukäiguga on õpetajad justkui hakanud kartma juhendatavate vigadele tähelepanu juhtimist. Levib agressiivne suhtumine, kus mingil alal oskajamaid ning teadjamaid süüdistatakse oma teadmiste ja oskuste privileegi ärakasutamises. Vbl sellepärast mõjubki Aapo Puki kursus kui värske tuulepuhang, et nimetatud (neomarksistlikud) väärarusaamad on kaugele stuudio seina taha jäetud.
  4. Millised on olnud su varasemad kogemused kunstihariduse teel? Kunstiklass 7-8 aastaselt, siis mitukümmend aastat vahet. Siis erinevad kursused ja stuudiod. Alustuseks Tõnu Soo juures; sealt on meelde jäänud, et pilt võib olla „jutustav“. Nii ütles juhendaja minu töö kohta. Siis ei saanud ma sellest üldse aru, et kuidas saab pilt „jutustav“ olla. Nüüd saan. See tähendab, et pilt on kas lootusetu või nõuab veel palju tööd. Olen käinud kursustel, kus teatud aja jooksul valmis mingi töö (pilt). Sally Stuudios on paar sellist pilti valminud, mis praegugi endale meeldivad. Osalenud ka stuudiote tegevuses, kus põhitähelepanu oli protsessi vabal kulgemisel, mille käigus siis aeg-ajalt mõni kindla suunitlusega (portree, akt, loodus, vaikelu) pilt valmis. Need intensiivsemad perioodid vaheldusid raugematega, kus igaüks ise omale tegevust leidis ja eesmärgid seadis. See oli tegelikult päris huvitav aeg tagantjärele mõeldes. Pille Kängsepa veetud Nahkhiire Stuudio oli selline. Aeg-ajalt käis seal Jaan Pavle, Jaan Toomiku maaliõpetaja, meid oma kohaloluga innustamas. Vabaduse platsi ääres näitusel on ka paar minu pilti mõni aeg rippunud (mis kuuldavasti pidi kõva sõna olema J ); see oli Sigrid Saarepi mõni aasta tagasi korraldatud harrastajate näitusel, vannitoas ja tagahoovis vist oli selle nimi. Siis oli veel üks näitus Alliku rahvamajas (Saue lähedal), kust üks mu pilt ära varastati. Tähendab, polnud paha pilt. Üsna pea sain selle siiski tagasi. Sellised kunstikogemused…
  5. Kas oled käinud Aapo Puki kursustel ka varem ja mis sealt meelde on jäänud? See oli esimene kursus tema juures.
  6. Kas sul on kursusega seoses veel mõtteid, mida tahad jagada? Oleks soov läbitud kursuse kohta lühike kava saada: milliseid värve mis järjekorras kasutasime, milliseid lahusteid kasutasime esimesel ja teisel päeval. Saan aru, et umbes niimoodi töötasid Rembrandti-aegsed meistrid. Huvitav oleks seda mõnikord kasutada. Näiteks selle kursuse jaoks tehtud visandist mõni välja valida ja ainult mälu abil selle visandi põhjal kursusel omandatud meetodiga maal teha, mingi väike kiiks ka sisse…

P.S. Küpsetised ja kiluvõileivad olid väga maitsvad. Ilma nendeta oleks jõud otsa saanud.

20.02.2017


TAGASISIDE, Eero Alev:

See vist oli minu kaheksas kursus viie ja poole aasta jooksul. Olen su kursusi alati väga nautinud ja mitte seetõttu, et maalimine alati väga meeldiv ja lõbus oleks, vaid seetõttu, millise õpetajana sa oma kursusi läbi viid. Enne sinuga kohtumist olin arvamusel, et maalimist pole võimalik õpetada. Olen läbi mitme aasta nüüd näinud, et on küll. Mõnikord saan sinu kursustel vastuse ka mõnele elulisele probleemile või küsimusele. Sinu näited ja metafoorid maalimise kohta on nii universaalsed, filosoofilised, et neid saab kohandada mitte ainult maalitehnika õppimiseks, vaid terve elu mõtestamiseks. Kursusel sa tõid ühe näite ja sa oled seda näidet ka varem rakendanud: Kui sa teed otsuse, et oled ühe värvitooniga oma pildil lõpetanud ja valmistud pintslit ära panema, siis pane tähele tunnet! See tunne võib kutsuda su pildile tagasi ja sunnib sind tegema veel ühe löögi selle sama pintsliga. See on tähtis pintslilöök, see tuleb kindlasti ära teha.

Mitmed sinu õpetussõnad on korduvad ja rändavad kursuselt kursusele, aga see ongi äärmiselt vajalik. Kui ma kodus maalin/joonistan ja satun hätta, siis ma mõtlen, et mida Aapo praegu ütleks ja ma kuulen neid samu tuttavaid fraase oma kõrvus ja püüan neist juhinduda.
Eero Alev


TAGASISIDE, Liivi Pihlasalu:

 Minu tänane Zorni Ja Rembrandt paletiga kursus Aapo Puki Kunstikoolis

Minu 7. Kursus Aapo Puki juures

1.päev

Taust. Huvitav ja uus oli taustast alustamine ja tausta elavaks muutmine. Samas oli ka äratundmisrõõmu. Ma nimelt olen kodustes maalitöödes tühjale lõuendile oma pintslit puhastanud ja paleti puhastamisest tekkinud  värvijääke pintseldanud ning hiljem sellisest ebaühtlasest pinnast maali alustanud. Täna sain aru , et ka minu senine värvihoidlik tegevus võib maalile elu juurde anda.

Tärpentiin . Kui siiani maalisin õliga ja maal kuivas kaua, siis tärpentiiniga maalimine võimaldab kiiremat kuivamist

Tänane värvivalik on huvitav ja sisaldas ka minu seniseid lemmikuid ultramariinsinist ja napoli kollasele lähedast tooni

Modell. Kuigi hing ihkas meesmodelli olen rahul .Kunstikoolis pole ju tegelikult vahet, kes on modell. Mu  senised noortest tüdrukutest maalid kippusid välja nägema mitte esimeses nooruses persoonid, seepärast on tore proovida hea kunstnikust kunstiõpetaja käe all maalima nii et noor inimene ka noorena pildilt välja paistab…  Ja loomulikult on tore kui maal saab realistlik. Samas ma ei tea kas see tegelikult rõõmustab mind…  aga seda on vaja, et õppida ennast juhtima.

Võrdluseks- mõni aasta tagasi Aapo Puki eratundides oli üheks ülesandeks samuti realistlik pastellmaal. See oli raske. Keha läks pingesse. Täna ma seda ei tundnud. Olen muutunud vabamaks .

Sellised on mõtted, mida tunnen pärast maalikursuse 1.päeva. Huvitav, mida ma homme tunnen….?!

2.päev

LIIGA HEA . Ma ei usu, et see on minu töö… aga mida rohkem ma oma uue maaliga koos olen, seda enam see mulle meeldib. Tegelikult meeldib kohe väga, aga ei suuda seda päriselt omaks võtta…

Näeb, millised saavad olema mu järgmised kodused portreemaalid…

Mida ma täna-eile läbitud teemast koju kaasa võtan?

Kindlasti tausta loomine /elustamine töö alguses  ja vaigutärpentiini kasutamine

Väga meeldisid vanameistrite värvitoonid,mis lõid maalile mõnusad kontrastid. Nende kontrastidega soovin oma järgmistes maalides edasi minna…

Aitäh Aapo hea õpetuse eest

Liivi

Vändra metsast Pärnumaalt


 TAGASISIDE, Margus Lang:

1. Klassikalisi portreid vaadates olen (süstemaatilist kunstiharidust mitteomava inimesena) mõelnud, et kuidas saadakse see, mis pildil on. Mis värve on kasutatud, mis järjekorras jne. Nüüd, peale esimest päeva, on pilt märksa selgem.

2. Telefon on uus peegel. Tegin pildid pooleliolevatest Aapo ja enda maalidest ja neid telefoni ekraanil vaadates ei tundunud Aapo pildil midagi valesti olevat, enda omal leidsin kolm kohta, mis hädasti parandamist vajavad. Samas arvutiekraanil ei tule (minu jaoks) need ebaloomulikud kohad nii selgelt esile. Ma vist peaks peegli asemel enda telefoni kasutama maalimise ajal? Huvitav on veel see, et kui peegliga tuleb korraga vaadata nii maali kui modelli, siis telefoni puhul piisabki ainult sellest  ekraanipildist, et valedest kohtadest aru saada. Vbl on pilt modellist juba mälusse kinnistunud ja toimub alateadlik võrdlus?

 TAGASISIDE, Heli Üle:

Oma ateljee, mis on paljude unistus. Profi vahendid, kuidagi rahustav seltskond, mida sa hing veel tahad, olen õnnelik, et kursusele kirja panin. Kui algul kartsin, et ei saa hakkama, kuna teadmised puuduvad, siis peale esimesi pintslitõmbeid olin unustanud, et olen algaja.

Esimesed tunnid andsid hulga teadmisi, kuidas alustada, mis värvidega, kuidas teha alguse visand ja kuidas seda hiljem paremaks muuta. Kui esimesel päeval keskendusin rohkem sellele, et teistest mitte maha jääda, siis loodan järgmisel päeval omandada need teadmised, millega olen suuteline ise toime tulema. Kui avaneb võimalus, siis tahaks mõned kursused veel võtta. Seniks visandan ikka edasi!

Enne ei teadnud ma õieti mitte midagi, kõiki uusi teadmisi rakendan nüüd ka edaspidi.

Lugupidamisega,

Heli Üle Pärnust

Pärast kursust:

Ma ei teadnud kuidas maali alustatakse, mis moodi lõuend töödeltakse, millise värviga alustatakse. Oma tööga ei jäänud eriti rahule, hea oli see et suutsin selle ajaga niigi palju teostada, tausta tegemine,vaba käega kontuuride andmine, heledamate ja tumetate kohtade välja toomine, silmade nina ja suu paika panek, erinevate pintslite kasutamine. Mart, kes oli mu kõrval, ta oskas värvid nii ilusti maalile panna. Palju puudusi märkasin iseenda juures, proportsioonid ja värvi lahendus. Kunsti huvi on lapsepõlvest alatest. Siinkohal saan öelda,et akadeemiline pool on puudu, loodan olla usin õpilane ja jätkata kursusi, kui võimalik, siis aprillis.

Lugupidamisega Heli Pärnust


TAGASISIDE, Liivi Ermas:

Küsimused:

1. Kas oli midagi niisugust, mida sa varem ei teadnud?

Värvide valik

Distsipliin, millises järjekorras värve kasutada

Töö viimases osas, et kõiki värve võib segada- ma pole mitte kunagi julgenud üle kolme värvi segada kartes, et töö jääb porine

Muidugi tärpentiin, vaik,white spirit – täiesti uus kogemus

2. Kas jäid iseendaga ja oma tööga rahule?

Jäin rahule värvidega ja lõpuks ka tööga

Minu töö esimene osa on alati mõnus ja lennukas kui asi jõuab konkreetsuseni hakkab nappima nii julgust kui oskust teha õigeid otsuseid

3. Kas suudaksid kirjeldada tagantjärele milliseid etappe su töö läbis? Püüa olla spetsiifiline!

Alusjoonistus- raw umber

Esimene näotoon mahe kollane

Vahepealne, kiht, kihilt liikumine  toonide lisamine, mis on vundamendiks viimasele etapile kus püüan saavutada maksimaalset sarnasust

4. Kas suudad meenutada mõne värvi nime?- värvipaletist  tegin pildi edaspidiseks

Raw umber

Zink white

Black

ultramarine

Transparent yellow

Ilusad kollased ja nahatoonid

5. Kas sulle meenub mõni teine kursusekaaslane või tema töö ja miks?

Minul oli 5 kord kursusel. Mul on hea meel, et olen need korrad kohtunud enamusega viimasel kursusel osalenutega. Oskan märgata enda arengut ja näen suurt arengut ka teistes kursusekaaslastes. Olen õppinud vaatama ja hindama erinevaid lähenemisis nt nimekaimu Liivi töödes ja alati kuulan kommentaare tema töö kohta sest käekiri on nii eriline!Imetlen Eero töid, Anne on maalijana kasvanud J Imelised inimesed, olen õnnelik nendega koos maalides ja kvaliteetaega veetes.

6. Milliseid puuduseid märkasid iseenda juures?

Puuduseid? Puudused saavad olla siinkohal vaid õpilastes kes ei suuda seda kõike mida pakutakse vastu võtta.

Ma poleks kunagi arvanud, et maalimist saab õppida sedavõrd täiuslikult ja distsilplineeritult.

7. Milliseid puuduseid märkasid kursuse juures?

Päriselt ka ei ühtegi

8. Millist laadi kursust vajaksid ka tulevikus?

Mulle väga meeldis seekord enne kursust toimuv teiste kursuslastega võidu nn soojaks visandamine. Kui märkan, et teised saadavad ja teevad suurepäraseid visandeid, paneb see ka mind rohkem pingutama.

Tahan kindlasti õlimaaliga jätkata – portree, figuur

Kunagi loodus

9. Millised on olnud su varasemad kogemused kunstihariduse teel?

Kunstiringis põhikooli ajal

Ilukirja, nahkehistöö, portselanimaali kursused

Eraõpetajad skulptor  Külli Tammik, keraamik Merike Christensen

EKA-sse nahkehistöösse ja keraamikasse olen proovinud sisse astuda

Joonistanud peamiselt pliiatsiga ise kodus.

10. Kas oled käinud Aapo Puki kursustel ka varem ja mis sealt meelde on jäänud?

Kogu oma teadmised joonistamisest ja maalimisest olen kindlasti saanud varasematelt kursustelt.

Kõige olulisem asi on see, et ma ei alusta tööd uisapäisa tundest lähtudes. Mõtlen selgelt läbi milline meetod mind kõige rohkem võiks aidata ja kõnetada ning lähtun kindlast järjestusest kuni viimase lõpustaadiumini. Püüan peegliga vaadata ja sammuda tööst kaugemale enne kui pintslilöögi teen.Ja muidugi udukil silm, head mõtted, austust oma töö vastu jne.

11. Kas sul on kursusega seoses veel mõtteid, mida tahad jagada?

Olen tänulik, et nii suure meistri ja suurepärase õpetaja kursustel olen saanud õppida ja oma vaimul lasta kasvada.

20.02.2017


TAGASISIDE, Mari-Anne Meister:

1.Kas oli midagi niisugust, mida sa varem ei teadnud?

Kogu meetod oli minu jaoks täiesti uus. Ma ei teadnud, kuidas valmistatakse ette lõuendit, kuidas alusjoonist etappide viisi täpsustatakse. Tavaliselt on mul ettevalmistatud alusjoonis ja siis järgneb ainult puhas värvimise rõõm.

Praegu oli väga võõras oli see, et maali alusvärv oli tume. See muutis kõik värvid võõraks.

Huvitav oli märkus, et kasutades mingit valitud värvi pildi erinevatel pindadel, peaks pintsli liikumise suund jääma samaks, siis jääb see värvus ühte moodi äratuntavaks üle terve pildi ka siis kui valgustingimused või vaatenurk muutuvad.

2.Kas jäid iseendaga ja oma tööga rahule?

Maalimine iseenesest annab alati hea enesetunde.

See oli väga huvitav kogemus teha mingi sooritus aja peale. Esimese päeva lõpuks oleksin meelsasti kõik ära kustutanud ja alustanud järgmisel päeval uuesti.

Akvarelliga maalin pildi tavaliselt lõpuni umbes neljandal katsel.

Kui materjaliga ei teki kontakti või kui tulemus endale ei meeldi, siis on muidugi halb. Aga see on võib-olla hea kogemus järgmiseks pildiks.

3.Kas suudaksid kirjeldada tagantjärele milliseid etappe su töö läbis? Püüa olla spetsiifiline! Kas suudad meenutada mõne värvi nime?

Lõuendi katmine tumeda mullakarva alusvärviga (vist burnt umber) oli esimene etapp. Siis järgnes alusjoonis kollaste toonidega, milles üks oli ooker. Alusjoonist tuli täiendada punaka pruuniga, mille nimi oli transparent yellow ja külma aga heleda rohelisega, kuid see etapp jäi mul vahele.

Uut informatsiooni oli väga palju, mistõttu töö endaga nagu sidet ei tekkinud. Ma ei näinud järgmise etapi taha ja see hakkas häirima. Tegin tööst ja modellist fotod ning analüüsisin oma tööd kodus. Alles siis hakkasin nägema vigu proportsioonides.

Teisel päeval saime kätte kogu värvibaleti. Värvide segamine on alati lõbus. Paaril korral tekkis isegi mingi tunnetus pintsli kasutamisel.

4.Kas sulle meenub mõni teine kursusekaaslane või tema töö ja miks?

Ma püüan jätta meelde inimesed ja pildid ja kuidas nad ruumis paiknesid. Ma ei tunne tööde vastu huvi, sest koolitööde temaatika mind iseenesest ei köida.

5.Milliseid puuduseid märkasid iseenda juures?

Ma ei pane oma töödele hindeid. Ma ei ole varem portreed natuurist maalinud, seega ei teadnud päriselt, mida oodata.

6.Milliseid puuduseid märkasid kursuse juures?

Kursus oli suurepärane.

7.Millist laadi kursust vajaksid ka tulevikus?

Sellist võiks korrata. Natuurist on huvitav maalida.

8.Millised on olnud su varasemad kogemused kunstihariduse teel?

Episoodilised kogemused Pioneeride Palee kunstiringist ja akvarellidega maalimine ema, kes oli kunstiõpetaja, juhendamisel. Ta lasi mul sageli kogu pildi uuesti teha. Käisin paar kuud ka keraamikaringis. Aga kui mu tööd näituselt ära varastati, siis ma sinna rohkem ei läinud.

9.Kas oled käinud Aapo Puki kursustel ka varem ja mis sealt meelde on jäänud?

Need on väga nauditavad kursused, hea meeleoluga ja inspireerivas õhkkonnas.

20.02.2017