Tagasi    


Kui Sten on nii hea, nagu siit pildilt paistab, siis näib, et liikuda pole kuhugi, eriti arvestades seda, mis Eesti realismi-puudulikul kunstimaastikul toimub. Kui aga panna kokku pilt Steni vanusest, kuna ta õpib alles Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja sellest, et maailma kunst liigub realismi, vabandust- on juba realismis, siis oleks siin analüüsida küll.
Kui ma seda praegu ei analüüsiks ja ainult kiidaksin Steni, siis saaks maailm juurde ühe illustraatori või tuleks Stenil aastate jooksul ja tasapisi ise areneda. Aga milleks siis mina olen olemas!? Kuulsin hiljuti ühelt Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaselt, et õpetajad ei kritiseeri üldse, et keegi ei ütle tõde välja, ollakse hariduslikult ja kunstipoliitiliselt korrektsed ja kogutakse küsitluste jaoks poolehoiu punkte. See kindlasti ei saa olla üldine tendents! Eesti Kunstnike Liidu president Vano Allsalu on tituleerinud mind realismi eksperdiks, asume asja juurde:
1. Paar asja torkavad silma kohe: kõrv on liiga otse eest ja nina tagumist sõõret või nina tagumist poolt pole tunda.
2. Seoses sellega, et nina neeldub põse sisse, tundub ka tagumine põsk veidi suur.
3. Siin olekski nagu kahe perspektiivi punktiga või rakursi suunaga tegemist, aga nii ei saa olla. Suu, lõuapära, lõug ise ja nina, on tehtud nagu ühes võtmes, ühes ajas, ühe seansiga, kuna need elemendid on omavahel loomulikus seoses. Tunda on, et vaade on altpoolt, nina, lõua ja suu sees tajun kaarjat ellipsit ehk allpool silmapiiri asuvat vaatepunkti. Kui see nii on, et need kolm nimetatud detaili on õige koha peal, siis aga on kõrv liiga kõrgel.
4. Nüüd tuleb teine sektor ehk kaader ehk seanss ehk vaatepunkt – lähemaloleva silma joonistamine. Kunstnik läheb peeglile lähemale, et detaili näha… ja toimub näo terviku ühise perspektiivi punkti kadumine. Silmalt läheb kunstnik üle kõrva peale ja kogemata pöörab kõrva rohkem enda suunas ja tulemuseks on see, et näo alumise osaga võrreldes on kõrv liiga vaataja poole pööratud.
6. Viimases töö osas sünnib näo parem pool meie poolt vaadates ja seegi pöörab liiga vaataja poole, pöörab rohkem, kui lõug suu ja nina lubaksid.
7. Edasi omaette terviku, kuid näo ülejäänud osast kahjuks lahusolevana näeme otsmikku ja juuksemassiivi. Eriti raskelt mõjub tagumise otsmiku üleminek tagumisele põsele.
8. Ma ei ütleks loomulikult ühtegi sõna, kui Sten oleks 55-aastane portreekunstnik. Ma ei ütleks sellepärast, et siis need “puudused” ei ole puudused, vaid pildi meeleolu väljendavad olustikulised mittefotograafilised tundeväljenduslikud aspektid. Ja siin ongi Stenil üks võimalus, mitte mind üliväga kuulata, vaid liikuda, liikuda, liikuda! Püsimise juures tuleb iga asi omal ajal.
9. Stenil on jube hea silm, tehnika filigraanne, aga edasiliikumiseks peab töö olema koguaeg korraga ees, korraga läbitöötatud, korraga koheldud, korraga varjude ja tumeduste punktid peale asetatud ja alles siis tuleb detailidega ülekülvamine. Mitte detailsed alad, detailsete alade järel.
10. Kuna Sten ei ole 55-aastane, siis ma tahaks omalt poolt teha kõik, et järgmise põlvkonna kunstnikud saaks meie põlvkonnalt parima kaasa.
11. Tahan kiita mõningaid kohti. Väga võluv on see tumeduste võrgustik, mis tegelikult kogu pilti koos hoiab, aga mis ei ole tundetu: lõua all olev tumedus, kulmud silmad, prilli nurk. Kohati on see ka valikuline ja see on hea!
12. Taustal ma tajun teatud edvistamist, eriti kogu pildi vasak pool. Realistliku asja puhul küsi endalt alati, et kas ilma järgmise joonte grupita oleks mu pilt parem või oleks seda vaja ikkagi lisada. Üks hea nipp on veel – vaata oma joonistuse silmadesse, sealt saad vastuse enne, igat sellist küsimist.
13. Lõug ja suu on nagu vana klassiku tehtud, sest see on ühe hingetõmbega tehtud, ilma mõtlemata tehtud, et kuidas ma välja paistan, kuidas see mõjub jne. Asi iseenesest ja jõud tule asja seest, mitte väljast poolt. Nii, kui sinu ja pliiatsi vahele pääseb joonistamissituatsiooni väline mõttekäik, oled sa kaotanud!
Tahaks öelda – õnna kaasa! Aga ütlen: ” Õnn sul juba on, tööta nagu hobune!”
14. Üks asi veel. Tagumise põse peal olev valge laik on lihtsalt võrratu ja tagumise põse peal detailivaene ühetooniga üldistus on lihtsalt suurepärane. Miks ta on hea? Sest seda on doseeritud parasjagu selle pildi peale, seda ei ole maneerlikult nii palju, kui eelnevate postituste visanditest võis välja lugeda.
15. Kui peaks reastama pildi nõrgad kohad, siis ma alustaksin paigast – nina kõrval olev tagumine põsk. Miks see nii on? Kogu ülalloetud protsess töötab selle koha kahjuks. Aga, Sten, ära seda kohta puutu, ära üldse seda pilti puutu, alusta alati uut!

MIS JUHTUB, KUI STEN EI SAAKS ÕPETUST, MIDA TEMA ANNE VÄÄRIB?
Kui me vaatame televisioonist” Klassikatähti”, siis kas vaatajal-kuulajal ei tule pähe hetkekski, et mis asub selle koha peal kujutava kunsti maastikul. Vastus on – mitte midagi. Ma ei mõtle telesaadet, ma mõtlen kvaliteeti, klassikalist tugevat kooli. Miks? Sest “kõik on kunst”. Jah on kindlasti muusikas ka suundi, et “kõik on muusika”, aga see ei tähenda, et ära peaks kaduma klassikaline metoodiline kunstiõpetus. Mõned üksikud entusiastid vaidlevad mulle vastu, et ei ole nii, et meie küll õpetame realistlikke alustalasid. Nii ka mina! Aga kus on noodikiri, kus on solfedžo, klaviatuur, kompositsioon, sõnum, autori positsioon, klassika kaasamine jne.
SEE EI PEA NII OLEMA!
KUST SAAB ABI?
1. NATUURIST JOONISTAMINE KUNSTIKOOLIDESSE JA KUNSTIKLASSIDESSE!
2. 10-KLASSI ÕPILASE KUNSTITÖÖ PEAB PAREM OLEMA, KUI 4-KLASSI ÕPILASE KUNSTITÖÖ!

Ja sellepärast tuleb jätkata selliste sündinud annete õpetamist, nagu 15-aastane Saara ja Tartu Kõrgema Kunstikooli noormees Sten. Lisan siia nimekirja ka kõik need paarsada õppijat, kes viimase 6 aasta jooksul mu käe all on õppinud. Lisan siia nimekirja ka kõik need kunstiarmastajad, kelle tung on paremaks kunstnikuks saada, keda õpetavad ka teised kunstnikud!

STENILE JÄRGMINE ÜLESANNE:
tee veel kiireid visandeid kasvõi iseendast erinevate nurkade all, erinevate tugevate valguste ja varjudega, pea kuklas, kaldu, pöördes, põrnitsemine kulmu alt jne. Tahaks sinus lasta loksuda teemal – terviku saavutamine erinevate nurkade all. Tahaks sind väljameelitada mugavusstsoonist, sealt, kus sa end juba kindlalt tunned!
Jõudu tööle!
Aapo