Tagasi    


Siin sa kordad vanu vigu ja ei ole endale osanud seda uueks värskeks huvitavaks mõelda. Pakun ühe mõtte välja! Praegu sa suhtud asjadesse nii, et sul on visandite tegemise aeg ja sa vaatad ringi, et kes võiks poseerida. Aga pane hetkeks see tegemine kõrvale, tehke perega muid asju, mängige mõnd lauamängu või võtke hoopis midagi uut ette. Kui siis tegevused käima lähevad ja “kunstnik sinus” märkab midagi uut, siis alles haara visandiploki järele – illustreeri seda uut! Sina käi elu kannul, mitte elu ärgu tulgu sinu, kui visanditegija juurde!

SEE JUBA ON MIDAGI!

Need käed on täpselt see, mida ma ootan!
Täpne ja lohakas samaaegselt, nii nagu üks visand olema peab! Kirg ja minnalaskmine ühel ajal! See saab tulla ainult otse ja vahetult, kus liiga üle ei mõelda! Loomulik virvendus tehnilise teostuse ja objekti olemuse vahel!


 

Nendest neljast visandist torkab silma see viltpliiatsis tehtud abikaasa portree! Kuna sa oled maalijana ennast juba paljude aastate jooksul tõestanud, siis võibolla tõesti on väheke mahlakam materjal sulle vajalik.

Proovi siis selle vildikaga jätkata. Siinse vildikaga tehtud pildi probleemne koht on ainult ninasõõrmed, liiga otse, liiga tehniline ja mitte ühtegi vihjet sellele, et nina pealne ja nina alune on erinevate nurkade all – nii ei tohiks – üks väike vihje peab olema kohas, kus nina ots pöörab alla nina alumiseks tahuks!

 

Ootan!

 

Aapo