Tagasi    


Allpool Tea Lemberpuu tänased saadetised! Lisan ka oma kommentaarid!

Päris hea silmade uurimus, aga nina läheb natuke paigast ära! Ma ei tahaks seda öelda, et su hoogu mitte peatada! Aga sind tundes, sa lased endale seda öelda, et edasi liikuda ja ka hoog ei kao. Miks läheb nina paigast ära? Sest sa näed millegipärast seda nina selga ääristavat (meie poolt vaadates) parempoolset joont. See viimane aga viitab sellele, et tahaks nägu poolprofiili keerata. Suu isegi lubaks seda, silmad aga ei luba! Suu muideks on 5+! Nii jääbki joonistus virvendama ruumi! Joonistus, millel on ilus suu, hea nina, väga head silmad – ei anna ometi kokku tervikut! Seda sama asendit peaks kohe edasi tegema, järgmise visandi selle peale jne.


See on päris armas visand! Muide üksik joon mõjub palju eespool olevamana, kui joonte põimik. Kus me näeme seda? Tagumine põsk. Asi ei ole siin küll kontrolli alt välja läinud, aga kahju, et nii ilusat joont, nagu see tagumine põsk, et nii ilusat joont nii vähe siis selle pildi juures oled kasutanud. Suud vist tulevad sul välja küll! Probleemiks on nina. Me ei tea kas ta on päris profiilis oleva näo nina või mitte! Millest see mulje tekkib? Nina tagumine selg on liiga läbi joonistatud. Töö terviku tumeduse mõttes võibolla isegi mitte tumedus ei ole probleemiks, vaid, näiteks nina otsas kaua otsitud nina tipp kohtub liiga ebakindlalt tagumise põsega. Kui sa võrdled seda nina otsa pliiatsikäsitlust ja seal samas lähedal olevat silma, siis siin on julguse vahe. Üks nõuanne sellisteks puhkudeks:

Kui saabub nüüd see “raske nina” töö jooksul, siis selle asemel, et endale öelda, et ei tea kas ma saan hakkama, et näed jälle on raske, siis selle asemel aja selg sirgu, hinga sügavalt sisse ja märgi teda natuke sama käekirjaga nagu teisi enesekindlaid kohti. Nii kui ebakindlus saabub, eemaldu, aja selg sirgu (sa ei pea otseselt selga sighu ajama, vaid kaota ära enesekindluse puudumine), liigu sinna kus sind pole veel olnud ja sunni end sama julge tehnikaga jälle tagasi tulema puuduva nina juurde.

KUI DETAIL LÄHEB RASKEKS PÖÖRDU TAGASI TERVIKU JUURDE NING TOO SEALT STIILI JA SUHTUMISE ABIVAHENDEID KAASA, KUI UUESTI SELLE RASKE DETAILI JUURDE TAGASI PÖÖRDUD!

  1. Kui kõrv on varjus, siis peab ta ka kerge tooni all olema.
  2. Tagumine õlg läheb stiilist välja liiga uue tehnilise võtte ja joonetugevuse pärast.
  3. Su visanditel, kui pea on poolpöördes, siis on tihtipeale problemaatiline meiepoolse silma asukoht. Mulle tundub, et siinse modelli puhul peaks see meie poolt vaadeldav parem silm liikuma tervikuna veidi kella seitsme suunas.
  4. Püüa vähendada tunnet, et sa teed objekti! Suurenda tunnet, et sa teed seda konkreetset inimest. Siis ei tekki seda, et juuksed, mis on küll ilusad ja tehniliselt uhked, et need samad juuksed varjutavad oma tähelepanu vajadusega näo tundlikkuse.
  5. Valgust on tunda ja see on hea. Isegi võib mõelda siinkohal taustale kerge tooni andmise peale. Seda pilti ära muidugi enam puutu.

 

Iseenesest hea, aga ikkagi: “Juuksed ei tohi olla teisest materjalist, kui näonahk!” Ma justkui räägiks endale vastu, et peaksime tajuma ka erinevaid materjale, aga tegelikult mitte! Praegu vaatan, et ilus nägu, aga siis on tulnud keegi, kes sinust palju vähem kunsti on praktiseerinud, ja sa oled tal lasknud oma töö peal juukseid teha. Püüa edaspidi juukseid teha sama tundlikult kui kõike muud, samad võtted, samad tumedused. Ja kui seal juustes ongi ehk rohkem traatjaid jooni ja tumedust rohkem kui näos, siis ometi pead sa suutma neid traate näha osana skulpturaalsest peast. Kujuta ette, et su modell on tehtud valgest marmorist. Sa pead leidma juustes suure vormi samade võtete abil nagu näoga oled tegelenud. Seejärel kui näos lähed veidi sügavamaks ja leiad varjukesi, alles siis teed seda ka juuste massi puhul, et hakkad nägema varju tahke. Ja ikka suuremad pindalad kõigepealt ja siis alles väiksemad.

VÄIKE JOON EI OLE MITTE MIDAGI MUUD, KUI VÄIKE PIND, MILLE JUURDE SA OLED JÕUDNUD SUURTE PINDADE JUUREST!

  1. Mulle tundub, et iseenesest ilus kõrv on liiga lähedal silmale ja ninale!
  2. Silmatera on vast liiga kera, peaks olema ellipsi moodi rohkem. Samuti on silm liiga tehniline – üleval on ripsmejoon, sees on kera ja kogu lugu, aga ei ole nii! Mis oleks kui püüaskid neid tumedusi vaadelda mitte kui silmana, vaid teatud tumeda kujundina, hulknurgana, kõvera vormina. Sellise nägemise abil saavutad just sellele hetkele ainuomase valguse kaldenurga ja modelli hetkemeeleolu!

Kui nüüd jätkata, siis ära püüagi kõike selle modelli juures ära joonistada, ükskõik mis sa ka teed, ei saa miski olla olulisem kui see inimene oma sisuga, oma hetkeseisuga, ühtki asja ei tohi lahutada tema silmavaatest, nina sõõrme tumedast servast ja suu keskjoonest. Ükskõik kui olulisena sulle võivad ka juuksed või nende ära tegemine tunduda, pead sa nad kasvõi tegemata jätma, aga nad ei tohi oma tähelepanuga ületada silmi, ninasõõret ja suu kesktelge. Viimase kolme elemendi puhul eioole tegemist ainult tumedusega vaid kogu mänguga, tundlikkuse astmega, nende kolme elemendi koosmõjuga. Võta vahel appi ka taust, kui tunned, et veel midagi on puudu.


 

Mulle väga meeldib! Siin on selline mõnus kunstniku väsimus, mugavuse, minnalaskmise, kärsituse, veel teha tahtmise ilus muster.

  1. Kaela vasak vari on liiast või liig tehniline – ei lisa pildile midagi juurde. Seda tehes sa oma joonistatud modellile küll silma vaadates luba ei küsinud.
  2. Nina selja juures on mingi probleem. Vist see sama asi, nagu ka mõne eelmise pildi puhul, et üksik sirge teistsugune nina selja joon, mida kuskil mujal eriti ei näe, see joon lihtsalt karjub: “Vaadake mind, kui üks ma olen ja kui teistsugune ma olen!”

Ootan uusi visandeid!

Aapo